Jäätmed jalatsitööstuses

Mäletan ühte lugu ajakirjanduses aastaid tagasi, kus Tallinnas Nõmmel elav üksik vana inimene sai prügifirma käest noomituse, kuna ei soovinud prügilepingut sõlmida. Põhjuseks see, et tal lihtsalt ei tekkinud jäätmeid. No kuidas ei teki? Te ju elate, järelikult tekib ka jäätmeid. Täna sellest vist enam probleemi ei tehta, sest üle maailma on levimas zero-waste ehk nullkulu liikumised ja ka eestlased on selles juba päris tublid. Kuidas aga on olukord ettevõtete tasandil?

Kas oleks võimalik järgida nullkulu põhimõtteid ka jalatsitootmisettevõttes?

Nullukulu ehk zero waste on mõttelaad, mille eesmärk on vältida prügi tekkimist. Tootmisega ehk siis millegi valmistamisega kaasneb paratamatult ka üleliigset. Isegi ju piparkookide valmistamisel jäävad üle taignaribad, mille siis õnneks saab suhu pista või neile loominguliselt läheneda ja neist midagi huvitavat kokku panna. Kui aga valmistada midagi ettevõtte tasandil, siis paratamatult on nende jääkide kogus suur ja nendega tuleb tegelda.

Jäägid jalatsite valmistamisel

Tegelikult tekivad tootmisettevõttel jäägid juba siis kui tellitakse materjale, kahjuks ei ole võimalik tellida materjale pakendivabalt nagu me saame osta pähkleid või pesuvahendeid oma pakendiga. Siiski õnneks on enamus kasutatavaid pakendeid kas korduvkasutatavad (nagu puidust EUR-alused) või ümbertöödeldavad materjalid (papp, kile) ja seega prügi hulk, mis tekib pakenditest ehk mis lõpetab prügimäel, on peaaegu olematu. Keerulisem on jääkidega, mis tekivad tootmise käigus. Tootmisettevõttel sõltuvad ülejäägid sellest, mida ettevõte valmistab. Jalatsite tootmisel nagu meie seda teeme, tekivad jäätmed materjalidest, mida kasutame jalatsite valmistamisel. Peamiselt on nendeks siis erinevad tekstiilid, vilt ning samuti ka nahk, kuid lisaks veel pappi ja mõningaid muid materjale.

Ettevõtted saavad ka omalt poolt palju ära teha, et jäätmete hulka vähendada

Meie peame väga suure kummarduse tegema oma materjali väljalõikajatele. Kui tekstiilmaterjalide väljalõikamisel saame loota masinate täpsele silmale, et kaasnevad jäägid oleksid võimalikud väikesed, siis nahaga on lood keerulisemad. Iga nahk tuleb oma välimuse, kuju, omaduste ja kvaliteediga. Tänu pikaaegsele kogemusele oskavad meie väljalõikajad juba hinnata nahka silmaga ja leiavad üles nõrgad kohad, mis võiksid toote kvaliteeti hiljem mõjutada. Järgmiseks tuleb paigutada detailid materjalile nii, et väljatulek oleks maksimaalne. Tegelikult tuleb selle osaga hakata tegelema juba tootearenduse faasis, et lõigatavad detaile oleks võimalikult ökonoomne materjalile paigutada. Seetõttu oleme mõne toote kohe spetsiaalselt selle jaoks välja mõelnud (näiteks erinevad väiksemad tallatooted), et sobitada koos mõne keerulisema detailiga ja vähendada tekkivaid jääke. Seega nutikas tuleb olla!!

Jääkide rõõmus uuesti sünd

Aga kuna päris ilma jääkideta ei saa siiski ka meie, siis otsime pidevalt võimalusi, kuidas tekkinud jääkidele anda uus elu. Ka siin tuleb olla loov ja nutikas ja tihti on abi sõpradest, kes tulevad huvitavate ideedega ning koos saab jälle midagi toredat korda saadetud.

Meie enda traditsioon on juba aastaid valmistada ise kõigile oma koostööpartneritele jõulukaardid just meie tootmisjäätmetest, see traditsioon on vana juba üle 10 aasta ning oleme saanud tagasisidet, et neid kaarte oodatakse, et millega siis seekord üllatatakse.

Samuti oleme juba aastakümneid varustanud kohalikke lasteasutusi erinevate jäätmetega, et anda meisterdamisele hoogu. Tegelikult arvame, et see on hea algatus ja mida võiks veelgi rohkem propageerida. Miks peaks kulutama raha erinevatele käsitöömaterjalidele, kui saab kasutada väga erinevaid, tihti väga kvaliteetseid materjali jääke. Seeläbi saaks lapsi harida keskkonnateadlikeks ning samuti paneks see veelgi paremini loovuse tööle, sest materjal ise esitab väljakutseid.

Siin on vaid mõned näited projektidest, kus meie tootmisjäätmed on uue elu leidnud: